HISPAANIA

HISPAANIA





HISPAANIA
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) asub Edela-Euroopas  Pürenee poolsaarel. Kuningas Juan Carlos I(Juan Carlos Alfonso Víctor María de Borbón y Borbón-Dos Sicilias) on Hispaania troonil alates 1975.a. 1978.a. vastuvõetud konstitusiooni järgi on  Hispaania parlamentaarne  monarhia. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Kuningakojal põhiliselt lasub enamjaolt  riigi esindamisfunktsioon. Hispaania koosseisu kuulub  17 autonoomset piirkonda ja  kaks Marokko põhjarannikul asuvat linna-Ceuta ning Mulilla.
Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2008. aastal 3,1 miljonit inimest. Pealinna staatus 1561.a. Miljonilinn on ka Kataloonia pealinn Barcelona. Teised suuremad Hispaania linnad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza.

Kanaari saared

Kanaari saared on  Euroopa  üks populaarsemaid turismipiirkondi, eriti põhjaeurooplaste hulgas. Saared asuvad Atlandi ookeanis 100 km  kaugusel Aafrika looderannikust ja on üks 17 Hispaaniale kuuluvast autonoomsest piirkonnast.  Elankke üle 2 miljoni. Turistide arv aastas ligi 9 miljonit.

Kanaarid koosnevad 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilise päritoluga saarest.

Saarestiku suuremad ja tuntumad  on Tenerife, Fuerteventura, Cran Canaria, Lanzarote , La Palma, jt.

Kanaaridele pole kauge sõita. Ööpäevatemperatuuri kõikumised on väikesed. Suvel 24-26 kraaadi sooja, talvel 18-20. Ookeanivesi on talvel õhust veidi jahedam, aga  kannatab ujuda küll. Sügis/talvel on veidi tuulisem ja sajab vihmagi. Kõik kaalub üle aastaringselt mahe kliima, hästi arenenud turismiteenindus ja turvalisus.



 

Maa ja rahvas.
Ligi 85% Hispaania territooriumist asub Pürenee( Ibeeria) poolsaarel koos Portugaliga.Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania põhja – ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida – ja lõunarannikut Vahemeri.
Mandrist eraldab poolsaart Pürenee mäestik ja lõunatippu Aafrika rannikust 14 km. laiune Gibraltari väin.
Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2009. aasta  seisuga 45,8 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on  katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid.  

Usk ja keel
Ajalooliselt on Hispaania katoliikluse kants Euroopas. Katoliiklik maa on Hispaania ka tänaseni.  79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. See pole aga  takistanud  Hispaaniat seadustada samasooliste abielu 2005.a.Riigikeel on hispaania keel ( espanol). Ametlikult on seadustatud ka   kohalikud  keeled nagu näiteks: Kataloonia autonoomses piirkonnas katalaani keel (catalan), Baskimaal baski keel (euskera); Galicia autonoomses piirkonnas galeegi keel (gallego), valencia keel (valenciano) Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.
 
Ajavöönd ja kliima
GMT +1,  Hispaanias on 1 tund Eesti ajast taga.
Hispaania on mägisemaid piirkondi Euroopas ja  sealset kliimat ei mõjuta mitte nii palju  ookean kui just mäed.  Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski pohiliselt vahemereline subtroopiline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talviti  on  vihmaperioodid. Euroopa kõige sademete vaeseimaid piirkondi on Hispaania kaguosa. 

Tavad ja kombed
Hispaania ühendab Euroopat ja Aafrikat, asub keskteel kristluse ja islami vahel, tema randu uhab nii kinnine Vahemeri, kui  tohutu Atlandi ookean. Kõik see ja palju muudki on kujundanud inimesi ja nende elukorda. Algteadmised külastatava maa ajaloost ja kultuurist lisavad reisirõõmu ja aitavad  kontaktide loomisel alati kaasa. Hispaania  eri piirkondade vahelised erinevused  on  eriti märgatavad ja hõlmavad kõiki eluvaldkondi. 
Hispaanlase piirkondlik identiteet on tugev ja kui me seda teadvustame ja hindame, siis tee kohalike südamesse ongi lahti.
Hispaanlased on  põhiloomult seltsivad ja elavad,  kuid kuulus sõnaühend „ manana „  ehk eesti keeli „tänasida toimetused viska homse varna“ tähendab pigem  seda, et hispaanlane jõuab kõike, päev ju pikk. Katoliikliku riigina on tugev perekond  enamikul hispaanlastest elus esikohal. Põlvkondadevaheline side on endiselt tugev. Austatakse vanemaid ja  jumaldatakse lapsi.

VIISA


1. EESTI KODANIKU PASS
----------------------
Eesti kodanikule on Hispaaniasse reisimine viisavaba.
Eesti kodanikud võivad siseneda Hispaania territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.Soovitav reisi- ja tervisekindlustus kogu reisi perioodiks.

Eesti kodanik võib Kanaari saartele reisida samadel tingimustel nagu Hispaania territooriumile.

2. VENE KODANIKU PASS, OLEMAS ELAMISLUBA EESTIS
------------------------------------------------
Juhul kui on olemas elamisluba Eestis, on viisatingimused samad, mis Eesti hallile välismaalse passile.


3. EESTI HALL VäLISMAALASE PASS, OLEMAS ELAMISLUBA EESTIS
---------------------------------------------------------
Viisavaba peale 21.12.07, juhul kui on olemas kas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba. Viisata reisimise õigus on kõikidesse Schengeni liikmesriikidesse kuni 90 päeva kuue kuu jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest. Vajalikud dokumendid on: 
- pass, KEHTIV VÄHEMALT 3 KUUD PÄRAST REISI
- Eesti elamisluba (originaal), KEHTIV VÄHEMALT 3 KUUD PÄRAST REISI
- edasi- tagasi piletite broneering 
- tervisekindlustus kogu reisi perioodiks 
- piisavate rahaliste vahendite olemasolu kogu reisi perioodiks, umbes 65 eurot päevas inimese kohta, miinimum summa 561.60 eurot/ inimese kohta
- soovitav kinnitus majutuse olemasolu kohta või kutse ("CARTA DE INVITACION").
- soovitav ärireisi korral kutse Hispaaniast
http://www.vm.ee/est/kat_428/9155.html
http://www.vm.ee/est/kat_428/8997.html 

Transport
Hispaanias on parempoolne liiklus. Riiki katab laiaulatuslik auto- ja raudteede võrk, kõigi suuremate linnade vahel on regulaarne lennuühendus. Aafrika, Baleaaride ja Kanaari saarte vahel peavad ühendust reisilaevad. Autorent on väga levinud.

Raha

2002. aasta märtsist on EURO ainus Hispaania territooriumil kehtiv rahaline maksevahend.

Riigipühad:
  1. Aňo Nuevo (uusaasta) 1. jaanuar
  2. Dia de los Reyes (kolmekuningapäev) 6. jaanuar
  3. Jueves Santo (suur neljapäev) märts/aprill
  4. Viernes Santo (suur reede) märts/aprill
  5. Dia de Pascua (2. lihavõttepüha) märts/aprill)
  6. Dia del Trabajo (töö püha) 1 mai
  7. Asunción (taevaminekupüha) 15. august
  8. Dia de Hispanidad (rahvuspüha, Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) 12. oktoober
  9. Todos los Santos (kõigi pühakute päev) 1. november
  10. Dia de Constitución (konstitutsioonipüha) 6. detsember
  11. Inmaculada Concepción (patuta eostumine) 8. detsember
  12. Navidad (1. jõulupüha) 25. detsember
SUURSAATKOND MADRIDIS 
Suursaadik Hr. ANDRES RUNDUCalle Claudio Coello 91 1D Madrid 28006Hispaaniatel. (34 91) 426 16 71 faks (34 91) 426 16 72e-mail:  http://www.estemb.es
AUPEAKONSUL BARCELONAS
Hr. JOSEP LLUIS ROVIRAKonsulaarpiirkond: Kataloonia autonoomne piirkondAvinguda Diagonal 401-1º,08008 BarcelonaTel. (34 93) 416 0011 / 237 1595 Faks: (34 93) 415 2366 E-post:  Hispaania saatkond Tallinnas 
Liivalaia 13/15 - 6, 10118 Tallinn 
Tel  667 6651 
Faks 631 3767 
Tel 667 6658 (konsulaarinfo) 
E-post   
 


HISPAANIA
HISPAANIA
est   rus  
Arete Travel OÜ, Kuusekännu tee 1 Muuga küla, Viimsi vald, Harjumaa 74004, tel (+372) 5210831,