Bulgaaria
Riiklik korraldus

Bulgaaria on üks vanimaid riike maailmas, asutatud 681.a. Tänapäeval on Bulgaaria parlamentaarne vabariik, mille eesotsas on president Georgi Parvanov. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament ehk Rahvusassamblee, mis koosneb 240 –st neljaks aastaks valitud liikmest. Pealinn Sofia, elanikke u. 1,25 miljonit. 2007.a. on Bulgaaria Euroopa Liidu liige

Teised suuremad linnad: Plovdiv (479 tuh.), Varna (450 milj.), Burgas (250 tuh), Ruse (190 tuh)


Maa ja rahvas.

Bulgaaria asub Balkani poolsaarel. Põhjas on Bulgaarial ühine piir Rumeeniaga, läänes Serbia, Tšernogooria ja Makedooniaga, lõunas – Türgi ja Kreekaga ning idas uhub Bulgaaria randa Must meri. Põhjas domineerivad suured Doonau madalikud, lõunas kõrgustikud ja kõrgtasandikud. Musta mere rannik idas on aastaringselt turistide meelispaigaks.


Must meri on puhas, mitte kuigi tormine ja soolasisaldust vees ligi kaks korda vähem kui Vahemeres. Mustas meres ei ela röövkalasid. Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga.

Bulgaaria rahvaarv on 8,2 miljonit elanikku. Bulgaarlased moodustavad elanikkonnast 85%, türklased 9% ja teised rahvused 6%.  

Bulgaariat ja tema elanikke on tugevalt mõjutanud   georgaafiline asend Euroopa ja Aasia piirialal.


Usk

Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke kristlasi, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh.


Keel.

Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama vene,
inglise, prantsuse ja  saksa keeles.


Bulgaaria

Tavad ja kombed

Bulgaariat ja tema rahvast on mõjutanud  mitmete eri maade kultuurid. Bulgaariat on valitsenud läbi aegade katoliiklased, slaavlased, bütsantslased ja ligi 500 on Bulgaaria olnud Türgi võimu all. Bulgaariat aitas  Türgi ikkest vabaneda Venemaa. See on ka üks põhjusi, miks Venemaasse suhtutakse alati  suure poolehoiu ja austusega. Nõukogude Liidu aegadel oli Bulgaaria nii sotsialistlik, et teda nimetati  õigusega NSVL 16.liiduvabariigiks.

Nõukogudeaegne minnalaskmise meeleolu on säilinud siin-seal  linnade tänavapildis ja igapäevaelus.

Slaavlastele kombekohaselt on bulgaarlased  vastutulelikud ja  külalislahked, kuid seda tagasihoidlikul moel.  Bulgaarlastega suhtlemisel tuleb teada tõika, et  bulgaarlastele on omane peanoogutusega väljendada eitust, pearaputusega aga jaatust.

Et kohata tõelist bulgaaria vaimu, tuleks sõita  maale , küladesse ja tutvuda sealsete elanike tavade, eluolu ja kommetega. Etnograafide väitel on Bulgaarias üle 10 000 erineva rahvakombe ja traditsiooni, mis seostuvad bulgaarlaste tähtpäevadega

Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) – transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel

Bulgaaria kõige tuntum toit on  jogurt ja  ehk see on põhjus bulgaarlaste pikaealisusele. Bulgaarias on väga vanad veini valmistamise traditsioonid. Juba 8000 aastat tagasi valmistasid Bulgaaria elanikud veini. Kõige tuntumad on veinid, mida valmistatakse kohalikest viinamarjade sortidest: Mavud, Pamid, Dimiat, Muskat, Melnik, Evsinograd. Bulgaarias võib maitsta erilisi rakia sorte ja aniisiviina.

 
Ajavahe ja ilm

Bulgaarias on sama aeg , mis Eestiski. Bulgaaria kliima on valdavalt kontinentaalne. Maa pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel pole siin kunagi liiga palav– õhutemperatuur jääb vahemikku 25–29°C, veetemperatuur on 25°C. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 16–19°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad.


Raha

1 leev on 100 stotinkat. Käibel on rahatähed 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 leevi ja mündid 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 stotinkat. Välisvaluutast eelistatakse eurosid ja USA dollareid. 1 euro = 2 leevi. Raha saab vahetada pangas või arvukates valuutavahetuspunktides, mitmed neist töötavad ilma puhkepäevadeta. Reisitšekke saab pangast osta. Pangas ja suures hotellis on võimalik ka krediitkaardilt raha võtta.

 

Bulgaaria

Viisa

Eesti kodanikele on Bulgaariasse reisimine  viisavaba (kuni 90 päeva).  Soovitav reisidokument on pass, mis peab kehtima vähemalt 6 kuud pärast reisi.

Tervisekindlustus on kohustuslik, piiril tuleb nõudmise korral see ka esitada



Alates 19.01.2007 ei vaja enam määratlemata kodakondsusega isikud, kellel on Eesti välismaalase pass (nn. hall pass) ja elamisluba, viisat sissesòiduks Bulgaariasse ja viibimiseks kuni 90 päeva.

NB! Piiril tuleb nòudmise korral esitada kehtiv reisikindlustus.

VENE FÖDERATSIOONI (PUNANE) PASS + ELAMISLUBA EESTIS

Vene kodanikud, kellel on olemas pikaajaline elamisluba Eestis, saavad reisida Bulgaariasse ilma viisata ning viibida seal maksimaalselt kuni 90 päeva 6 kuu jooksul. Nõuded dokumentidele:
- pass, kehtiv vähemalt 6 kuud riiki sisenemisel
- kehtiv Eesti ID kaart (originaal)
- edasi-tagasi piletid
- majutuse kinnitus
- piisavad rahalised vahendid, umbes 50 eurot päevas, inimese kohta
- tervisekindlustus kogu reisi perioodiks


Pikema viibimise või tööleasumise puhul on endiselt vajalik Bulgaaria viisa.

Vene pass-reisidokumendi väljaandmise aeg ei tohi olla vanem kui 10 aastat. Juhul kui dokument on vanem ei ole võimalik antud dokumendiga Bulgaariasse reisida!

NB!  Kõik reisijad, kes ei oma Eesti Vabariigi passi peavad Eestist reisides kaasa võtma oma ID kaardi. ID kaart on vajalik kaasa võtta ka juhul, kui passis on olemas Eesti elamisluba.

Toll.
Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbel, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.


BULGARIA SAATKOND SOOMES
Kuusisaarentie 2 B
00340 Helsingi, Soome
Tel: (358 9) 458 40 35, 458 40 55
Faks: (358 9) 458 45 50
E-mail:

Bulgaaria saatkond Tallinnas
Lauteri 5, 10114 Tallinn
Tel.: +372 64 80388
Faks: +372 6481110
E-mail:


Eesti saatkond Sofias
26/30 Bacho Kiro
1000 Sofia, Bulgaaria
Tel.: +359 2 937 9900
Faks: +359 2 937 9909
e-mail:

http://www.sofia.vm.ee

Kui vajate konsulaarabi väljaspool tööaega, soovitame konsulteerida välisministeeriumi valvekonsuliga +372 53 01 9999 või valvesekretäriga telefonil +372 6 377 000 (24h).

Bulgaaria