Riiklik korraldus Bulgaaria on üks vanimaid riike maailmas, asutatud 681.a. Tänapäeval on Bulgaaria parlamentaarne vabariik, mille eesotsas on president Georgi Parvanov. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament ehk Rahvusassamblee, mis koosneb 240 –st neljaks aastaks valitud liikmest. Pealinn Sofia, elanikke u. 1,25 miljonit. 2007.a. on Bulgaaria Euroopa Liidu liige Teised suuremad linnad: Plovdiv (479 tuh.), Varna (450 milj.), Burgas (250 tuh), Ruse (190 tuh) Maa ja rahvas.Bulgaaria asub Balkani poolsaarel. Põhjas on Bulgaarial ühine piir Rumeeniaga, läänes Serbia, Tšernogooria ja Makedooniaga, lõunas – Türgi ja Kreekaga ning idas uhub Bulgaaria randa Must meri. Põhjas domineerivad suured Doonau madalikud, lõunas kõrgustikud ja kõrgtasandikud. Musta mere rannik idas on aastaringselt turistide meelispaigaks. Must meri on puhas, mitte kuigi tormine ja soolasisaldust vees ligi kaks korda vähem kui Vahemeres. Mustas meres ei ela röövkalasid. Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Bulgaaria rahvaarv on 8,2 miljonit elanikku. Bulgaarlased moodustavad elanikkonnast 85%, türklased 9% ja teised rahvused 6%. Bulgaariat ja tema elanikke on tugevalt mõjutanud georgaafiline asend Euroopa ja Aasia piirialal. Usk Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke kristlasi, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh. Keel. Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama vene, | ||
Tavad ja kombed Bulgaariat ja tema rahvast on mõjutanud mitmete eri maade kultuurid. Bulgaariat on valitsenud läbi aegade katoliiklased, slaavlased, bütsantslased ja ligi 500 on Bulgaaria olnud Türgi võimu all. Bulgaariat aitas Türgi ikkest vabaneda Venemaa. See on ka üks põhjusi, miks Venemaasse suhtutakse alati suure poolehoiu ja austusega. Nõukogude Liidu aegadel oli Bulgaaria nii sotsialistlik, et teda nimetati õigusega NSVL 16.liiduvabariigiks. Nõukogudeaegne minnalaskmise meeleolu on säilinud siin-seal linnade tänavapildis ja igapäevaelus. Slaavlastele kombekohaselt on bulgaarlased vastutulelikud ja külalislahked, kuid seda tagasihoidlikul moel. Bulgaarlastega suhtlemisel tuleb teada tõika, et bulgaarlastele on omane peanoogutusega väljendada eitust, pearaputusega aga jaatust. Et kohata tõelist bulgaaria vaimu, tuleks sõita maale , küladesse ja tutvuda sealsete elanike tavade, eluolu ja kommetega. Etnograafide väitel on Bulgaarias üle 10 000 erineva rahvakombe ja traditsiooni, mis seostuvad bulgaarlaste tähtpäevadega Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) – transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel Bulgaaria kõige tuntum toit on jogurt ja ehk see on põhjus bulgaarlaste pikaealisusele. Bulgaarias on väga vanad veini valmistamise traditsioonid. Juba 8000 aastat tagasi valmistasid Bulgaaria elanikud veini. Kõige tuntumad on veinid, mida valmistatakse kohalikest viinamarjade sortidest: Mavud, Pamid, Dimiat, Muskat, Melnik, Evsinograd. Bulgaarias võib maitsta erilisi rakia sorte ja aniisiviina. Bulgaarias on sama aeg , mis Eestiski. Bulgaaria kliima on valdavalt kontinentaalne. Maa pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel pole siin kunagi liiga palav– õhutemperatuur jääb vahemikku 25–29°C, veetemperatuur on 25°C. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 16–19°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad. Raha 1 leev on 100 stotinkat. Käibel on rahatähed 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 leevi ja mündid 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 stotinkat. Välisvaluutast eelistatakse eurosid ja USA dollareid. 1 euro = 2 leevi. Raha saab vahetada pangas või arvukates valuutavahetuspunktides, mitmed neist töötavad ilma puhkepäevadeta. Reisitšekke saab pangast osta. Pangas ja suures hotellis on võimalik ka krediitkaardilt raha võtta.
| ||
Viisa Eesti kodanikele on Bulgaariasse reisimine viisavaba (kuni 90 päeva). Soovitav reisidokument on pass, mis peab kehtima vähemalt 6 kuud pärast reisi. Tervisekindlustus on kohustuslik, piiril tuleb nõudmise korral see ka esitada VENE FÖDERATSIOONI (PUNANE) PASS + ELAMISLUBA EESTIS Toll.
Eesti saatkond Sofias Kui vajate konsulaarabi väljaspool tööaega, soovitame konsulteerida välisministeeriumi valvekonsuliga +372 53 01 9999 või valvesekretäriga telefonil +372 6 377 000 (24h). | ||
![]() |
Bulgaaria |